Lugu sellest, kuidas õiguskantsler ja HTM annavad Rae vallale vitsa

PostitasKuusk

… ja Rae vald vaikselt jorisedes teeb ära vaid poole sellest, mida nõutakse.

Eelmise postituse jätkuks, mis kirjeldab minu võitlust vallaga enammakstud lasteaiatasude väljakauplemisel, saab lugu 2020. aastal uue pöörde.

Esimene peatükk

Üks hakkaja lapsevanem on asja suuremalt ette võtnud ning pöördunud 2020. aasta alguses õiguskantsleri poole… Õiguskantsler on teemat põhjalikult uurinud… teinud ranged soovitused vallale, saatnud omavalitsustele kirja… sekkub ka Haridus- ja Teadusministeerium ning teeb vallale trahvi.
Siin on mõningad väljavõtted Õiguskantsleri pöördumistest. Terviktekstid leiad linkidest.

Õiguskansler vallavanemale: Lugupeetud Madis Sarik, Leian, et Rae Vallavalitsus on rikkunud lapse õigusi, sest ei ole vanema taotlusest hoolimata andnud lapsele lasteaiakohta .… Jättes lasteaiakoha andmata, on Rae vald seadnud vanema valiku ette, kas viia laps lapsehoidu (milles tuleb maksta suuremat kohatasu kui lasteaias ning mis ei pea pakkuma alusharidust) või olla lapsega kodus ja jääda töölt eemale. Seni kuni lapsele ei ole lasteaiakohta antud, palun hüvitada vanemale osaliselt lapsehoiu kohatasu (see osa, mida lapsevanemal tuleb maksta valla lasteaiatasuga võrreldes rohkem kohatasu) …. Rae vallaametnikud on soovitanud lapsevanematel oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.
Arvestades, et Rae vald rikub teadlikult oma kohustust tagada lastele lasteaiakoht ja põhjustab sellega lapsevanematele suuremaid rahalisi kulutusi, kui seadus seda lubab, ei saa vallaametnike selliseid soovitusi pidada heauskseks. Selliselt käsitab Rae vald vanemaid ja nende lapsi avaliku võimu meelevalla objektina. See pole kooskõlas õigusriigi (PS § 10) ja hea halduse põhimõtetega (PS § 14).

Õiguskantsler volikogu esimehele: Lugupeetud Tõnis Kõiv, Rae valla lapsevanem palus õiguskantsleril hinnata, kas Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ § 5 lõiked 1 ja 2 on põhiseaduspärased. Leian, et määruse nr 26 § 5 lõiked 1 ja 2 ei ole kooskõlas koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lõikega 1 ning § 27 lõigetega 3 ja 4, kuna volikogu ei ole kehtestanud lasteaiakoha lapsehoiukohaga asendamisel lapsehoiu kohatasu suurust. Teen Rae Vallavolikogule ettepaneku kehtestada:
1) lasteaiakoha lapsehoiukohaga asendamisel põhiseaduspärane lapsehoiu kohatasu, mis ei sea lapsehoius käiva lapse vanemat halvemasse olukorda;
2) põhiseadusega kooskõlas olev vanema nõusolekul lasteaiakoha lapsehoiukohaga asendamise kord.
…. Kui vanem on lasteaiakoha puudumisel sunnitud valima lapsehoiukoha, rikub vald KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustust, mistõttu ei saa sellisel juhul rääkida KELS § 10 lõike 1 tähenduses lapsehoiutoetuse kehtestamisest. Sellisel juhul on tegemist valla kohustuse rikkumise tõttu tekitatud kulude hüvitamisega lapsevanemale .…
Kuna määrusest nr 26 ei selgu, kuidas asendatakse lasteaiakoht lapsehoiukohaga, on see vastuolus põhiseaduse § 13 lõikes 2 sätestatud õigusselguse põhimõttega. Vallal tuleb kehtestada õigusaktid nii, et inimesel oleks võimalik neist aru saada, millal ja mis tingimustel on tal õigus lapsehoiuteenust saada. Vanemale peab olema selge, millal osutab vald lapsehoiuteenust KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks ja millal toetab vald lapsehoiuteenuse kasutamist vabatahtlikult.
Samuti ei saa vald jätta juulikuus saadud teenuse eest maksmata aja eest, mil teenust osutatakse (määruse nr 26 § 4 lg 2). Kui vald osutab juulis lasteaiateenust, ent ei nõua munitsipaallasteaiakohta juulikuus mitte kasutavate laste eest kohatasu, siis tulenevalt võrdse kohtlemise põhimõttest pole mõistlikku põhjust, miks küsida kohatasu laste eest, kelle lasteaiakoht on asendatud lapsehoiukohaga ja kes samuti kohta ei kasuta.

Õiguskantsler, teema kokkuvõtteks, saadab kirja omavalitsustele:
Lugupeetud volikogude esimehed ning vallavanemad ja linnapead,
Õiguskantsleri poole on pöördunud mitme kohaliku omavalitsuse elanikud, kes ei ole rahul lasteaia- või lapsehoiuteenuse pakkumisega.
…. Sageli tõuseb lasteaiakoha lapsehoiuga asendamine päevakorda siis, kui kohalikul omavalitsusel ei jätku kõigi soovijate jaoks kohti lasteaias. Sellisel juhul tuleb omavalitsusel pärast lasteaiakoha taotluse saamist ise teha perele pakkumine asendada lasteaiakoht lapsehoiuteenusega. Seejuures tuleb selgelt ja üheselt perele teada anda, millised on pere õigused ja kohustused (kohatasu suurus, tasu soodustused jne), kui nad valivad lapsele koha lasteaias või lapsehoius. Samuti peab perele olema pakkumisest üheselt selge, et kui pere loobub lapsehoiust, on tal õigus saada lasteaiakoht. Kui pere valib lasteaiateenuse, tuleb see teenus perele tagada. Lasteaiakoht tuleb tagada mõistliku aja jooksul …. Palun vaadake üle Teie omavalitsuses kehtiv lapsehoiu- ja eralasteaiateenuse tagamise ja toetamise kord ning vajaduse korral muutke õigusakte nii, et need vastaksid seadusele ja oleksid üheselt mõistetavad .… Paraku on kohalike omavalitsuste (era)lasteaia- ning lapsehoiuteenuse tagamise ja toetamise korraldust uurides ilmnenud, et õigusaktide kehtestamisel pole alati piisavalt süsteemselt läbi mõeldud, kummast eesmärgist lähtuvalt teenuseid tagatakse ja toetatakse (seadusest tuleneva kohustuse täitmine või vabatahtlik teenuse osutamine). Seejuures on võimalik, et ühes kohalikus omavalitsuses tagatakse ja toetatakse lapsehoiuteenust ja eralasteaiateenust mõlemal eesmärgil. Kuna süsteem on läbi mõtlemata, võib juhtuda, et regulatsiooni loomisel ei arvestata põhiseaduse 4 §-st 3 tuleneva seaduslikkuse ega §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise nõudega.

Mul ei ole infot, kuidas Rae vald Õiguskantslerile vastanud on, kuid midagi hakkas ametnike ringkonnas susisema.

Paralleelselt hakkas pisut teise nurga alt ka Haridus- ja Teadusministeerium tegema haldusjärelevalvet Rae valla suhtes, mille eesmärk oli hinnata, kas Rae vald on täitnud kohustuse tagada lasteaiakoht lapsele. Ajendatult pere kaebusest, kuna ei rahuldutud hoiukohaga. HTM leidis, et hoiukoha vastuvõtmisel (kolmepoolse rahastuslepingu sõlmimisel), ei ole lapsevanem automaatselt loobunud lasteaiakohast ning lasteaiakoht tuleb lapsele siiski võimaldada. Sellele viitab ka asjaolu, et laps on endiselt lasteaia ootejärjekorras.


HTM tegi vallale ettekirjutuse (tagada lasteaiakoht 2 kuu jooksul). Selle täitmata jätmisel määras vallale 2020. a septembris sunniraha 640 eurot. See väike trahvike ei ole aga Rae valda veel motiveerinud ja 26.02.2021 seisuga ei ole perel endiselt lasteaiakohta.

Teine peatükk

Nüüd lõpuks peale rohkem kui kümmet aastat ebaseaduslikku diskrimineerivat lapsevanemate ebavõrdset kohtlemist on vald teinud määruse, et eralasteaedade ja lastehoidude kohatasud võrdsustatakse lapsevanema jaoks munitsipaallasteaia kohatasuga. Teisisõnu maksab alates 2021. a vald kohatasu vahed kinni. Liiga ilus, et tõsi olla? Nii ja naa.

Õiguskantsler saatis omavalitsustele kirja, milles käskis vaadata teemat puudutavad määrused üle ja teha parandused. Rae vallas võeti määruse paranduse eelnõu menetlusse ja istungil selgus, et mõned volikogu liikmed ei olnud vaevunud õiguskantsleri pöördumist läbi lugema. Määrus läks kinnitamiseks selliselt, et muudatusettepanekuid ei tulnudki ning see võeti ruttu vastu. Ometi pidid eelnõust välja paistma küsitavused, kas muudatus täidab ikkagi eesmärki, kaotada ebavõrdsus, mida õiguskantsler nõuab.

  • Esiteks ei puuduta määrus toiduraha erinevust. Kui hetkel on valla aedades toiduraha päevatasu umbes 2 eurot, siis mõne erahoiu toiduraha ulatub 4 euroni. See tähendab toiduraha erinevust aasta kohta suurusjärgus 300€. Täiesti arvestatav summa.
  • Teiseks – erahoiud rakendavad lisatasusid muusika- ja liikumistundide läbiviimiseks. Need tunnid on valla lasteaias kohatasu sisse arvestatud. Lisatasud algavad 20€ kuus ja praktiliselt ei ole võimalik neid ka vältida, sest kes sooviks, et tema laps istub kuskil nurgas, sel ajal, kui teised lapsed laulavad? Aastasummad 200€ – 500€ ringis.
  • Kolmandaks – määrusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Kui sulle on kahju juba tekitatud, siis tuleb see sul ikkagi ise kohtu kaudu sisse nõuda.
  • Neljandaks – TULUMAKS! Eralasteaia puhul on nüüd kohatasuga korras, kui just lasteaed mingisuguseid huvitavaid lisatasusid välja pole mõelnud. Aga lastehoidudega on lugu veidi teistsugusem. Nimelt ei ole lastehoiutasu koolituskulu, mis tähendab, et sa ei saa seda tuludeklaratsiooni panna, ega selle pealt tulumaksu tagasi, nii nagu lasteaiatasu pealt saab. Mida see konkreetselt tähendab? Kui sul on mingi koolituskulu, siis järgmise aasta kevadel annab riik sulle kulu summast 20% tagasi. Tasudes lasteaiale praegu 80€ kuus, annab riik sulle kevadel 16€ raha tagasi. Aastas teeb see kokku umbes 180€.

Niisiis määrus, mis peaks lõpetama vallas ebavõrdsuse, jätab ikkagi päris korralikud käärid lasteaialotos mittevõitnud lapsevanema rahakotti. Toiduraha erinevus, huvitundide lisatasu, tulumaksu tagastus – valla lasteaia laps on aasta lõpuks 500 – 1000€ võrra rikkam, kui lastehoiu laps. Kuidas see nüüd siis nii läks, Rae vald? Valla moto näikse olevat, kui me kogu ülesannet ei ole võimelised ära tegema, siis teeme pool.

Kuna määrusel ei ole tagasiulatuvat mõju, siis veel tänaselgi päeval vastab vald hüvitise nõuetele täpselt ühesuguse tekstiga: “Tuginedes Rae Vallavolikogu määrusele nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“, oleme seisukohal, et kulude hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele”. Sellise teksti lapsevanemale kopeerimisel ei pea Rae vald jätkuvalt paljuks jämedalt rikkuda kohustust vastata pöördumisele 30 päeva jooksul. See on ääretu ülbus. Sellised inimesed ei peaks töötama Rae vallavalitsuses ja siis veel reklaamima ennast kui pühakuid lasteaedade ehitajatena.

Mis oleks lahenduseks? Kõigepealt tuleks muidugi määrus üle vaadata. Toiduraha vahe tuleks kompenseerida. Eralapsehoiu asutustega tuleks saavutada mingisugune kokkulepe, et muusika- ja liikumistasud arvestatakse kohatasu sisse, või tuleb need valla poolt eraldi kompenseerida. Kohatasu tulumaksuvahe tuleb kompenseerida.
Kuulu järgi on valla mõtted selles suunas, et eralastehoiud saaksid vormistatud ümber eralasteaedadeks. See seab eraettevõtetele ja personalile kõrgemad nõuded. Samas on ikka veel nõudlust hoiuasutustele ning paljud on nõus maksma ulmelisi summasid mõne kahtlase väärtusega hoiukoha eest. Lasteaiajärjekorrad on valla põhjapiirkonnas endiselt pikad ning olukorra leevenemist ei paista, sest kortermaju kasvab ikka veel nagu seeni igasse metsa peale vihma, selle vahega, et seen jätab metsa ikka alles.

Epiloog

Seisuga 2021.a august on saanud lapsevanem koha nii munitsipaallasteaias kui ka saanud kohtu kaudu tagasi lastehoiu peale enammakstud raha. Kahjuhüvitise nõue sisaldas kohatasu- ja toiduraha vahet, huvitundide kuutasu, tulumaksu ning viivist. Vald protesteeris küll huvitundide hüvitamise osas, kuid samas ei suutnud ära põhjendada, miks lapsevanem peab neid kulusid erahoius eraldi tasuma, kui valla lasteaias on sellised tegevused hinna sees. Kohtuotsus tehti 100% lapsevanema kasuks.