Kuidas enammakstud erahoiu tasud tagasi saab

Sinu lapsele ei ole omavalitsus võimaldanud lasteaiakohta ja oled pidanud kasutama eralastehoiuteenust? Sinu lapse igakuised lastehoiuarved on tõenäoliselt märgatavalt suuremad kui munitsipaallasteaias käiva lapse arved. Eriti avaldub see toiduraha erinevuses, võibolla kohatasus ja arvele lisandunud liikumis- ja muusikatundide tasus. Aga peaaegu kindlasti on erinevus tulumaksus (20%), mille lapsevanem saab tagasi lasteaias käiva lapse kohatasult, kuid mitte lastehoiu kohatasult.
Mida teha? Kas paluda omavalitsusel see vahe hüvitada või mitte? Võrdle numbreid ja otsusta. Kui oled otsustanud selle ebaõiglase vahe omavalitsuselt välja nõuda, siis jätka lugemist. Käesolev juhend kehtib nii erahoiu kui eralasteaia puhul, ainus erinevus on tulumaksus.

Omavalitsuselt hinnavahe väljamaksmise taotlemine

  1. Kõigepealt ole taotlust esitama hakates veendunud, et sul on vaba aega omavalitsuse keeldumise järel 30 päeva jooksul halduskohtule kaebuse koostamiseks. Tutvu kindlasti ka järgmise peatükiga.
  2. Kogu kokku kõik möödunud 3 aasta eraasutuse arved ja uuri välja kohaliku munitsipaallasteaia kohatasu ja päeva toiduraha suurused samal perioodil. Võrdluseks võetud Lasteaed peaks olema see, kuhu su laps on järjekorda pandud, kuhu oled kohta taotlenud või kodule lähim.
  3. Koosta tabel, milles võrdled kõiki kulukomponente eraasutuse ja munitsipaalasutuse vahel, arvuta kokku täpne hinnaerinevus. Tabeli näidise leiad siit (xlsx).
  4. Saada omavalitsusele taotlus hinnavahe hüvitada, lisa seejuures juurde nii arvutustabel kui ka arved ja maksekorraldused. Taotluse näidis on siin. Allkirjasta oma taotlus digitaalselt. Rae vald on keeldunud nõuet vastu võtmast, kui ei ole allkirjastatud. Samas ei maksa oodata, et Rae vald oma keelduvad otsused allkirjastaks.
  5. Oota omavalitsuse vastust. Omavalitsus võib vastata positiivselt, nagu on juhtunud Saue vallas, kuid tõenäolisemalt leiab omavalitsus põhjused kohalike määruste näol, miks seda hinnavahet kinni maksta ei saa. Tavaliselt sisaldab valla vastus valet ja eksitab. Kui vastus oli sinu jaoks negatiivne, siis edasi aitab sind ainult halduskohus. Kindlasti säilita omavalitsuse vastus ning salvesta see endale näiteks pdf-formaadis. Kui omavalitus helistab, siis palu neil saata ka kirjalik vastus, mis sisaldab kogu öeldut. Rae valla tüüpvastus on selline.

    Mida veel võiks teada?
    • Kõige olulisem on endale teadvustada, et see on sinu raha, mida sa soovid tagasi. See ei ole erikohtlemise nõudmine. Selle raha võrra, mille oled seni rohkem maksnud, on kohalik omavalitsus saanud sinu lapse pealt kokku hoida.
    • Omavalitsused hüvitavad erahoidude arveid erinevalt ja kui mingit komponenti hüvitavad täies ulatuses, siis teist jälle üldse mitte. Omavalitsus võib öelda, et nende kohustus on mingi komponendi osas täidetud ja seega pole terveks nõudeks alust.
    • Omavalitsus võib olla rakendanud mitmeid erinevaid soodustuste mehhanisme munitsipaallasteaias käivatele lastele. Näiteks võib olla kohatasu soodustus, kui perest käib mitu last samaaegselt lasteaias. See tuleb samuti oma kalkulatsioonides arvesse võtta.
    • Omavalitsus võib olla kehtestanud mingiks perioodiks kohatasu vabastuse, näiteks suvel, kui lasteaed on kinni. Kohatasu vabastust ei pruugi olla lastehoius, kuigi sa samuti ei pane last sellel perioodil lastehoidu. See tähendab, et kohatasust peaks olema samal ajal vabastatud ka sinu laps.
    • Kui oled võtnud vastu munitsipaallasteaiakoha, kuid erahoiuga lepingu lõpetamine sisaldab leppetrahvi, siis on see kulu, mida võiks omavalitsuselt välja nõuda. Sama asi lepingutasudega.
    • Jälgi täpselt munitsipaallasteaia ja eraasutuse esimese ja viimase arve tingimusi. Kas neid koostatakse proportsionaalses summas. Näiteks, kui laps hakkab lepingu järgi hoidu kasutama 15. kuupäeval, aga hoiu kohatasu peab terve kuu eest maksma, kuid kohalikus lasteaias peaks maksma vaid pool kohatasu, siis pole põhjust, et sinagi peaks maksma terve kuu eest. Samas võib olla ka vastupidi. Ole arvutustega aus.
    • Kui sa tead ette, et näiteks pere koolituskulud ja kodulaenu intressikulud ületavad kahe vanema peale kokku aastas 2400 eurot, siis tegelikkuses sa lasteaia arvete pealt tulumaksu tagasi ei saaks, seega ei peaks saama ka lasthoiu arvete pealt. Seda ei pruugi olla lihtne ette ennustada. Aga, kui esitad nõude möödunud aasta(te) kohta, millede tuludeklaratsioon on juba esitatud, siis saad seda arvesse võtta. Ole tegelike kahjude arvestamisel aus.

Halduskohtusse pöördumine

  1. Kui omavalitsus on vastanud hüvitamise taotlusele eitavalt, siis on sul aega 30 päeva, et esitada hüvitamiskaebus halduskohtule. Tähtaegadest on oluline kinni pidada. Teatud juhtudel on võimalus saada kohtus ka ajapikendust(ennistamist), kui sa ei ole olnud tähtaegadest teadlik ja sellisse juriidikaga kokku puutunud ja ka omavalitsus ei ole sulle tähtaega selgeks teinud. Kuid kuna sa siin juba lugemas oled, siis see sulle enam tõenäoliselt ei kehti. 30 päeva on lühike aeg, seega maksab olla juba omavalitsuse poole pöördumisel nii palju ettevalmistunud, et kaebuse koostamine läheks lihtsamalt.
  2. Kogu kokku kogu tõendusmaterjal ja nummerda see näiteks kuupäevadega ära (2022-02-22_arve.pdf):
    • Lastehoiu leping
    • Lastehoiu rahastamise leping (kui seda on)
    • Lastehoiu arved (kui need ei ole säilinud, siis küsi lasteasutusest)
    • Maksekorraldused (võta need internetipangast koos digiallkirjaga, kui teed panga väljavõttes täpse otsingu võib õnnestuda need saada ühe lehe peale ühe allkirjaga)
    • Kirjavahetus omavalitsusega (võimalikult originaalkujul, ekraanitõmmised või veebilehitsejaga prinditud pdf).
    • Kohaliku munitsipaallasteaia hinnakiri (kui on avalikult kodulehel, siis salvesta need kohe kuvatõmmisena). Võiks lisada ka päevakava, eriti selle osa, mis sisaldab muusika- ja liikumistundi.
    • Tõend tasutud eluasemelaenu intressi ja koolituskulude kohta. Sobib kuvatõmmis maksuameti tuludeklaratsiooni lehelt mahaarvamiste rubriigist (punktid 9.4, 9.5, 9.6), nende aastate deklaratsioonidest, mil tasusid ka arveid.
  3. Koosta kaebuse tekst. Kaebuse näidise leiad siit (pdf, docx). Tutvu seniste kohtulahenditega. Pea meeles, et halduskohus on sinu sõber. Kui midagi on läinud valesti, siis kohus viitab puudustele ja annab tähtaja nende parandamiseks. Antud näidis on vaid näidis. Iga juhtumi puhul on asjaolud erinevad. Kaebaja ei pea üldse enda soovi väljendama juriidilises keeles. Peaasi et kaebaja tahe on selge. „Soovin, et omavalitsus hüvitaks eralastehoiu kasutamisest tekkinud hinnavahe summas 567 eurot, kuna omavalitus ei ole tähtaegselt võimaldanud munitsipaallasteiaia koha kasutamist“. Märgi, et soovid omavalitsuse poolt ka viivise tasumist. Viivise jooksmise kuupäevaks pane see, kui pöördusid nõudega omavalitsuse poole. Võid küll mõelda, et see on kommiraha, kuid 1000 eurose nõude pealt on see poole aasta kohta 40 eurot (8% aastas). Viivis võiks motiveerida õige pisut ka omavalitsust asjaga mitte venitama.
  4. Ava e-toimiku veebikeskkond ja logi sisse.
    • Alusta uus Haldusasi
    • Dokumendi liik  – Kaebus
    • Kohus: Tallinna halduskohus või Tartu halduskohus, vastavalt vali siis ka kohtumaja
    • Lisa menetluse osalised. Sina oled Kaebaja. Omavalitsus on Vastustaja
    • Sisesta kaebuse tekst selleks ettenähtud lahtrisse, või Lae üles varem koostatud kaebuse dokument
    • Lae üles kõik dokumendid, tõendusmaterjal. Märgista dokumentide nimekirjast põhifail, mis sisaldab kaebuse teksti
    • Kohtukulud, tasumise viis – vali * Tasun kohtukulud pangalingiga. Kohtukulu liik – vali ainult riigilõiv. Riigilõiv on üldiselt 20 eurot, kuid kui kaebuse summa ületab 666 eurot, siis on riigilõivuks 3% kaebuse summast (kalkulaator).
  5. Esita kaebus ja oota vastust kohtu poolt.
  6. Kõikide kohtu poolt saadetavate kirjade kättesaamist tuleb kinnitada, kas siis vastates e-kirjale või logides sisse e-toimikusse ja märkida vastav teade kättesaaduks.
  7. Kohus selgitab välja kõik asjaolud annab pooltele vaheldumisi sõna ja kui kõik argumendid on öeldud, määrab kohtuotsuse väljakuulutamise kuupäeva.
  8. Kohtuotsus kuulutatakse välja. Sellele võivad pooled apelleerida 30 päeva jooksul. Kohtuotsus jõustub alles selle tähtaja möödudes, kui keegi ei ole otsust vaidlustanud. Rae valla viimane praktika on selline, et vald otsust edasi ei kaeba, ning tasub väljamõistetud summad ära kaebetähtaja viimastel päevadel.

Mida veel võiks teada?

  • Kui otsustad, et jätad omavalitsusele taotluse tegemata ja pöördud kohe otse kohtusse, siis võib juhtuda, et sul ei ole tegelikult kaebuseks alust. Mida on omavalitsus jätnud tegemata, kui sa ei ole neile andnud võimalust vahet hüvitada?
  • Munitsipaallasteaia koha taotlemine, vähemalt sama juhtumi raames, ei pruugi olla mõistlik. Füüsiline koht ei teki nagunii, või kui see tekib, siis kellegi teise arvelt. Kulutad pigem aega ja teed asja keeruliseks.
  • Kui juhtum on selge, nagu siin kirjeldatud, siis ei ole otseselt vaja endale juristi otsida. Kohus on teinud mitu lahendit, milles lapsevanem on küll saanud osalise või täieliku võidu, aga kohus on hinnanud juristi esitatud arveid ülepaisutatuks. Kohus on leidnud, et reaalselt ei tohiks kuluda asjaajamiseks juristi poolt üle 5-7 tunni, sest lahendeid on juba nii palju, millest kõigest on võimalik põhjalik materjal kokku kopeerida. Kui kulub rohkem, siis võib juhtuda, et pead ise tasuma kohtukulusid sel määral, mis sööb kogu võidu ära.
  • Nõuda ei saa kahju hüvitamist, mida ei ole veel tekkinud. Ehk ei saa kohustada omavalitsust maksma tulevikus tekkivaid hinnavahesid. Seetõttu on kõige parem aeg omavalitsusele nõude esitamiseks vahetult peale lastehoiult lõpparve saamist. Kui aga lastehoiu kasutamise periood hakkab ületama 3 aastat, siis tuleb seda siiski teha varem, et nõue ei aeguks.
  • Kui lastehoiu arveid on tasunud erinevad inimesed – lapse ema, isa, vanaema, siis tegelik kahju on tekkinud just neile, mitte arve saajale. Seetõttu võib olla vajalik, et koostada tuleb iga maksja kohta eraldi kaebus ja maksta eraldi riigilõiv.
  • Omavalitsus võib protsessi pidurdada venitamistaktikaga, andes oma vastused tähtaegade viimasel päeval. Omavalitsus võib anda kohtule märku, et soovib asja arutamist istungil ning istungi tähtaja saabumisel taas otsustada kirjaliku menetluse kasuks.
  • Omavalitsus võib esitada väiteid, mis kõlavad juriidiliselt korrektsed ja panna sind kahtlema, kas oled õigel teel. Sina mõtle aga seda pidi, kas sa oled meelega midagi valesti teinud? Kui mitte, siis ei tasu karta.
  • Halduskohus võib teha määruse, mille sisust sa midagi aru ei saa. Näiteks „Jätta käiguta“  – tähendab üldiselt, et kaebusest on midagi veel puudu.
  • Kaotaja tasub kohtukulud. Ära unusta kaebuses mainida, et palun omavalitsusel tasuda kohtukulud. Kohtukuluks on ka riigilõiv, mille omavalitsus peab sulle võidu puhul kinni maksma. Omavalitsus võib oma vastuses halduskohtule märkida, et kohtukulud jätta poolte enda kanda.
  • Hoia kogu dokumentatsioon alles ja hästi struktureeritult, salvesta kirjad ja kohtumäärused arvutise. Siis järgmise lapsega on asi lihtsam.

Millisel juhul võib kohus otsustada omavalitsuse kasuks?

  • Oled mõne tähtaja mööda lasknud.
  • Selgub, et sa ei ole lasteaiakohta vastu võtnud, kui omavalitsus on seda pakkunud (nõue siiski peab vett pakkumisele eelneva perioodi kohta). Uuri kohalikke määrusi, võib olla on neis öeldud, et õppeaasta keskel pakutavat kohta ei pea lapsevanem vastu võtma. Sel juhul peaks olema õigus saada ka hüvitist õppeaasta lõpu kuuni (juuni), isegi kui lapsevanem on kohast loobunud.
  • Kohus on leidnud, et kui valla pakutud lasteaiakoht asub valla määratud teeninduspiirkonnas ja sinna ei ole lähima lasteaiaga võrreldes üle 30-60 vms minuti päevas transpordile rohkem kulutada vaja, siis vald on oma kohustuse täinud ja kohast loobumisel, mingiks hoiu hinnavahe tagasinõudeks alust ei ole.
  • Nõuad kulutuste hüvitamist, mida ei suuda tõendada või mille sisu ei vasta omavalitsuse poolt pakutavale mahule.

Lisamaterjal:

Lugu sellest, kuidas õiguskantsler ja HTM annavad Rae vallale vitsa

… ja Rae vald vaikselt jorisedes teeb ära vaid poole sellest, mida nõutakse.

Eelmise postituse jätkuks, mis kirjeldab minu võitlust vallaga enammakstud lasteaiatasude väljakauplemisel, saab lugu 2020. aastal uue pöörde.

Esimene peatükk

Üks hakkaja lapsevanem on asja suuremalt ette võtnud ning pöördunud 2020. aasta alguses õiguskantsleri poole… Õiguskantsler on teemat põhjalikult uurinud… teinud ranged soovitused vallale, saatnud omavalitsustele kirja… sekkub ka Haridus- ja Teadusministeerium ning teeb vallale trahvi.
Siin on mõningad väljavõtted Õiguskantsleri pöördumistest. Terviktekstid leiad linkidest.

Õiguskansler vallavanemale: Lugupeetud Madis Sarik, Leian, et Rae Vallavalitsus on rikkunud lapse õigusi, sest ei ole vanema taotlusest hoolimata andnud lapsele lasteaiakohta .… Jättes lasteaiakoha andmata, on Rae vald seadnud vanema valiku ette, kas viia laps lapsehoidu (milles tuleb maksta suuremat kohatasu kui lasteaias ning mis ei pea pakkuma alusharidust) või olla lapsega kodus ja jääda töölt eemale. Seni kuni lapsele ei ole lasteaiakohta antud, palun hüvitada vanemale osaliselt lapsehoiu kohatasu (see osa, mida lapsevanemal tuleb maksta valla lasteaiatasuga võrreldes rohkem kohatasu) …. Rae vallaametnikud on soovitanud lapsevanematel oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.
Arvestades, et Rae vald rikub teadlikult oma kohustust tagada lastele lasteaiakoht ja põhjustab sellega lapsevanematele suuremaid rahalisi kulutusi, kui seadus seda lubab, ei saa vallaametnike selliseid soovitusi pidada heauskseks. Selliselt käsitab Rae vald vanemaid ja nende lapsi avaliku võimu meelevalla objektina. See pole kooskõlas õigusriigi (PS § 10) ja hea halduse põhimõtetega (PS § 14).

Õiguskantsler volikogu esimehele: Lugupeetud Tõnis Kõiv, Rae valla lapsevanem palus õiguskantsleril hinnata, kas Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ § 5 lõiked 1 ja 2 on põhiseaduspärased. Leian, et määruse nr 26 § 5 lõiked 1 ja 2 ei ole kooskõlas koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lõikega 1 ning § 27 lõigetega 3 ja 4, kuna volikogu ei ole kehtestanud lasteaiakoha lapsehoiukohaga asendamisel lapsehoiu kohatasu suurust. Teen Rae Vallavolikogule ettepaneku kehtestada:
1) lasteaiakoha lapsehoiukohaga asendamisel põhiseaduspärane lapsehoiu kohatasu, mis ei sea lapsehoius käiva lapse vanemat halvemasse olukorda;
2) põhiseadusega kooskõlas olev vanema nõusolekul lasteaiakoha lapsehoiukohaga asendamise kord.

…. Kui vanem on lasteaiakoha puudumisel sunnitud valima lapsehoiukoha, rikub vald KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustust, mistõttu ei saa sellisel juhul rääkida KELS § 10 lõike 1 tähenduses lapsehoiutoetuse kehtestamisest. Sellisel juhul on tegemist valla kohustuse rikkumise tõttu tekitatud kulude hüvitamisega lapsevanemale .…
Kuna määrusest nr 26 ei selgu, kuidas asendatakse lasteaiakoht lapsehoiukohaga, on see vastuolus põhiseaduse § 13 lõikes 2 sätestatud õigusselguse põhimõttega. Vallal tuleb kehtestada õigusaktid nii, et inimesel oleks võimalik neist aru saada, millal ja mis tingimustel on tal õigus lapsehoiuteenust saada. Vanemale peab olema selge, millal osutab vald lapsehoiuteenust KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks ja millal toetab vald lapsehoiuteenuse kasutamist vabatahtlikult.
Samuti ei saa vald jätta juulikuus saadud teenuse eest maksmata aja eest, mil teenust osutatakse (määruse nr 26 § 4 lg 2). Kui vald osutab juulis lasteaiateenust, ent ei nõua munitsipaallasteaiakohta juulikuus mitte kasutavate laste eest kohatasu, siis tulenevalt võrdse kohtlemise põhimõttest pole mõistlikku põhjust, miks küsida kohatasu laste eest, kelle lasteaiakoht on asendatud lapsehoiukohaga ja kes samuti kohta ei kasuta.

Õiguskantsler, teema kokkuvõtteks, saadab kirja omavalitsustele:
Lugupeetud volikogude esimehed ning vallavanemad ja linnapead,
Õiguskantsleri poole on pöördunud mitme kohaliku omavalitsuse elanikud, kes ei ole rahul lasteaia- või lapsehoiuteenuse pakkumisega.
…. Sageli tõuseb lasteaiakoha lapsehoiuga asendamine päevakorda siis, kui kohalikul omavalitsusel ei jätku kõigi soovijate jaoks kohti lasteaias. Sellisel juhul tuleb omavalitsusel pärast lasteaiakoha taotluse saamist ise teha perele pakkumine asendada lasteaiakoht lapsehoiuteenusega. Seejuures tuleb selgelt ja üheselt perele teada anda, millised on pere õigused ja kohustused (kohatasu suurus, tasu soodustused jne), kui nad valivad lapsele koha lasteaias või lapsehoius. Samuti peab perele olema pakkumisest üheselt selge, et kui pere loobub lapsehoiust, on tal õigus saada lasteaiakoht. Kui pere valib lasteaiateenuse, tuleb see teenus perele tagada. Lasteaiakoht tuleb tagada mõistliku aja jooksul …. Palun vaadake üle Teie omavalitsuses kehtiv lapsehoiu- ja eralasteaiateenuse tagamise ja toetamise kord ning vajaduse korral muutke õigusakte nii, et need vastaksid seadusele ja oleksid üheselt mõistetavad .… Paraku on kohalike omavalitsuste (era)lasteaia- ning lapsehoiuteenuse tagamise ja toetamise korraldust uurides ilmnenud, et õigusaktide kehtestamisel pole alati piisavalt süsteemselt läbi mõeldud, kummast eesmärgist lähtuvalt teenuseid tagatakse ja toetatakse (seadusest tuleneva kohustuse täitmine või vabatahtlik teenuse osutamine). Seejuures on võimalik, et ühes kohalikus omavalitsuses tagatakse ja toetatakse lapsehoiuteenust ja eralasteaiateenust mõlemal eesmärgil. Kuna süsteem on läbi mõtlemata, võib juhtuda, et regulatsiooni loomisel ei arvestata põhiseaduse 4 §-st 3 tuleneva seaduslikkuse ega §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise nõudega.

Mul ei ole infot, kuidas Rae vald Õiguskantslerile vastanud on, kuid midagi hakkas ametnike ringkonnas susisema.

Paralleelselt hakkas pisut teise nurga alt ka Haridus- ja Teadusministeerium tegema haldusjärelevalvet Rae valla suhtes, mille eesmärk oli hinnata, kas Rae vald on täitnud kohustuse tagada lasteaiakoht lapsele. Ajendatult pere kaebusest, kuna ei rahuldutud hoiukohaga. HTM leidis, et hoiukoha vastuvõtmisel (kolmepoolse rahastuslepingu sõlmimisel), ei ole lapsevanem automaatselt loobunud lasteaiakohast ning lasteaiakoht tuleb lapsele siiski võimaldada. Sellele viitab ka asjaolu, et laps on endiselt lasteaia ootejärjekorras.


HTM tegi vallale ettekirjutuse (tagada lasteaiakoht 2 kuu jooksul). Selle täitmata jätmisel määras vallale 2020. a septembris sunniraha 640 eurot. See väike trahvike ei ole aga Rae valda veel motiveerinud ja 26.02.2021 seisuga ei ole perel endiselt lasteaiakohta.

Teine peatükk

Nüüd lõpuks peale rohkem kui kümmet aastat ebaseaduslikku diskrimineerivat lapsevanemate ebavõrdset kohtlemist on vald teinud määruse, et eralasteaedade ja lastehoidude kohatasud võrdsustatakse lapsevanema jaoks munitsipaallasteaia kohatasuga. Teisisõnu maksab alates 2021. a vald kohatasu vahed kinni. Liiga ilus, et tõsi olla? Nii ja naa.

Õiguskantsler saatis omavalitsustele kirja, milles käskis vaadata teemat puudutavad määrused üle ja teha parandused. Rae vallas võeti määruse paranduse eelnõu menetlusse ja istungil selgus, et mõned volikogu liikmed ei olnud vaevunud õiguskantsleri pöördumist läbi lugema. Määrus läks kinnitamiseks selliselt, et muudatusettepanekuid ei tulnudki ning see võeti ruttu vastu. Ometi pidid eelnõust välja paistma küsitavused, kas muudatus täidab ikkagi eesmärki, kaotada ebavõrdsus, mida õiguskantsler nõuab.

  • Esiteks ei puuduta määrus toiduraha erinevust. Kui hetkel on valla aedades toiduraha päevatasu umbes 2 eurot, siis mõne erahoiu toiduraha ulatub 4 euroni. See tähendab toiduraha erinevust aasta kohta suurusjärgus 300€. Täiesti arvestatav summa.
  • Teiseks – erahoiud rakendavad lisatasusid muusika- ja liikumistundide läbiviimiseks. Need tunnid on valla lasteaias kohatasu sisse arvestatud. Lisatasud algavad 20€ kuus ja praktiliselt ei ole võimalik neid ka vältida, sest kes sooviks, et tema laps istub kuskil nurgas, sel ajal, kui teised lapsed laulavad? Aastasummad 200€ – 500€ ringis.
  • Kolmandaks – määrusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Kui sulle on kahju juba tekitatud, siis tuleb see sul ikkagi ise kohtu kaudu sisse nõuda.
  • Neljandaks – TULUMAKS! Eralasteaia puhul on nüüd kohatasuga korras, kui just lasteaed mingisuguseid huvitavaid lisatasusid välja pole mõelnud. Aga lastehoidudega on lugu veidi teistsugusem. Nimelt ei ole lastehoiutasu koolituskulu, mis tähendab, et sa ei saa seda tuludeklaratsiooni panna, ega selle pealt tulumaksu tagasi, nii nagu lasteaiatasu pealt saab. Mida see konkreetselt tähendab? Kui sul on mingi koolituskulu, siis järgmise aasta kevadel annab riik sulle kulu summast 20% tagasi. Tasudes lasteaiale praegu 80€ kuus, annab riik sulle kevadel 16€ raha tagasi. Aastas teeb see kokku umbes 180€.

Niisiis määrus, mis peaks lõpetama vallas ebavõrdsuse, jätab ikkagi päris korralikud käärid lasteaialotos mittevõitnud lapsevanema rahakotti. Toiduraha erinevus, huvitundide lisatasu, tulumaksu tagastus – valla lasteaia laps on aasta lõpuks 500 – 1000€ võrra rikkam, kui lastehoiu laps. Kuidas see nüüd siis nii läks, Rae vald? Valla moto näikse olevat, kui me kogu ülesannet ei ole võimelised ära tegema, siis teeme pool.

Kuna määrusel ei ole tagasiulatuvat mõju, siis veel tänaselgi päeval vastab vald hüvitise nõuetele täpselt ühesuguse tekstiga: “Tuginedes Rae Vallavolikogu määrusele nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“, oleme seisukohal, et kulude hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele”. Sellise teksti lapsevanemale kopeerimisel ei pea Rae vald jätkuvalt paljuks jämedalt rikkuda kohustust vastata pöördumisele 30 päeva jooksul. See on ääretu ülbus. Sellised inimesed ei peaks töötama Rae vallavalitsuses ja siis veel reklaamima ennast kui pühakuid lasteaedade ehitajatena.

Mis oleks lahenduseks? Kõigepealt tuleks muidugi määrus üle vaadata. Toiduraha vahe tuleks kompenseerida. Eralapsehoiu asutustega tuleks saavutada mingisugune kokkulepe, et muusika- ja liikumistasud arvestatakse kohatasu sisse, või tuleb need valla poolt eraldi kompenseerida. Kohatasu tulumaksuvahe tuleb kompenseerida.
Kuulu järgi on valla mõtted selles suunas, et eralastehoiud saaksid vormistatud ümber eralasteaedadeks. See seab eraettevõtetele ja personalile kõrgemad nõuded. Samas on ikka veel nõudlust hoiuasutustele ning paljud on nõus maksma ulmelisi summasid mõne kahtlase väärtusega hoiukoha eest. Lasteaiajärjekorrad on valla põhjapiirkonnas endiselt pikad ning olukorra leevenemist ei paista, sest kortermaju kasvab ikka veel nagu seeni igasse metsa peale vihma, selle vahega, et seen jätab metsa ikka alles.

Epiloog

Seisuga 2021.a august on saanud lapsevanem koha nii munitsipaallasteaias kui ka saanud kohtu kaudu tagasi lastehoiu peale enammakstud raha. Kahjuhüvitise nõue sisaldas kohatasu- ja toiduraha vahet, huvitundide kuutasu, tulumaksu ning viivist. Vald protesteeris küll huvitundide hüvitamise osas, kuid samas ei suutnud ära põhjendada, miks lapsevanem peab neid kulusid erahoius eraldi tasuma, kui valla lasteaias on sellised tegevused hinna sees. Kohtuotsus tehti 100% lapsevanema kasuks.

„Lühike“ lugu sellest, kuidas ma kaks korda Rae vallaga kohut käisin ja lõpuks oma raha tagasi sain.

Lugu algas sellest, kui 2010. a. sündis meie esimene laps. Loomulikult sai laps pandud lasteaiajärjekorda kohe vallamajas, kui lapsele nimi sai antud. Selge oli see, et lasteaiakohtadega on Peetri külas suhteliselt kitsas, sest tollal veel ei olnudki siin ühtegi lasteaeda. Oli vaid Assaku lasteaed. Peetri lasteaed sai küll varsti valmis, aga veel tänasel päevalgi, 2020. aastal, pole erilist lootust last sõimerühma saada. Kohta soovisime 1,5-aastasele, hädaga kannatasime lapse 2,5 saamiseni ja siis olime sunnitud eralasteaia teenuseid kasutama. Kaua sa ikka palgata kodus jaksad olla, tahaks vorsti ka leiva peale. Ainult et eralasteaia tasu sõi väga suure osa palgast ikkagi ära. Rae vald oli oma tegevusetuse kompensatsiooniks välja mõelnud suurepärase meetme – koduse mudilase toetus. See pole muud, kui väikese rahaga inimeste suu kinni panemine selleks, et nad ei nõuaks lapsele lasteaiakohta, mis läheks vallale maksma kaks korda rohkem, kui see mudilase toetus. Ja olgem ausad, see mudilase toetus ongi üks maksumaksja rahaga häälte ostmine ja oma haldussuutmatuse ilustamine.
Iga kuu tekkis meile suurusjärgus 120€ lisakulu võrreldes nende valitutega, kellele oli koht munitsipaallasteaias. See oli karjuv ebaõiglus, mida ma ka valla suunal väljendasin ja nõudsin vahe kinnimaksmist. Vald ütles resoluutselt ära. Toibusin veidi obadusest ja väljendasin avalikult oma pahameelt ja just selle peale tuli appi sõber, kes julgustas mind seda raha kohtu kaudu välja nõudma. Ta ise oli seda juba edukalt teinud. Nii hakkasin ka mina pusima ja ennast kurssi viima seaduste ja protseduuridega. 95% inimestest ehmub juba sõna “kohus” peale ära. Nii ka mina, aga ma teadsin, et ma ei ole midagi valesti teinud, et sellist ebaõiglust ära teenida. Olin olnud veel nii aus ja kohusetundlik, et kohe peale valda kolimist elukoht ümber sai registreeritud. See isegi ei õnnestunud kohe, sest notarist polnud andmed registrisse jõudnud. No ja mis oli sellise agaruse tulem. Elu vallas, kus pole lasteaiakohti ja ametnikud ja naabrid ütlevad sulle, et loll olid, et kohe ümber registreerisid, sest Tallinnas oleks sa saanud lapsele kohe lasteaiakoha.

Niisiis, kuna ma pole ainult jutumees, panin sõbra abil kokku kaebuse teksti, otsisin välja kõik arved ja maksekorraldused, kõik kirjavahetused vallaga,  ja esitasin selle kompoti halduskohtule E-toimiku keskkonna kaudu. Valla vastulauset pidi kaua ootama ja kui see lõpuks tuli, pani see lootusetult maha istuma – ma olevat mööda lasknud kaebetähtaja. Seaduses on küll kirjas, et kahju hüvitamist võib nõuda kuni 3 aastat, aga alati on seaduseid, mis samu asju paralleelselt käsitlevad. Nimelt saab haldusakti peale kaebuse esitada vaid 30 päeva jooksul. Ehk siis valla äraütlevast vastusest minu esimesele kirjale hakkas tiksuma 30 päevane tähtaeg. Õnneks sõber andis vihje, et teatud olukordades on võimalik tähtaega ennistada. Saigi rõhutud sellele, et valla vastuses puudus igasugune vihje kaebamise võimaluse kohta, ning et ise olen kogenematu sellises protsessimises. Mis kõik oligi tõene tollal ja nii võttiski kohus asja menetleda. Vald küll protestis kõige vastu ja kasutas iga võimalust protsessi venitada. Kõik tähtajad venitati viimasele minutile (see ei ole tänaseni muutunud). Küll soovis vald, et asja menetletaks kohtusaalis (kuna asi olevat nende jaoks nii oluline) ja siis kui kohtupäev hakkas lähenema, soovis jällegi kirjalikku menetlust. Igatahes ühel hetkel kohtu esimene aste oma otsuse tegi ja 100% minu kasuks. Kulus jälle maksimaalselt päevi, ning vald esitas apellatsiooni ringkonnakohtule. Seal “ennast kiitmast ma ei väsi” mulina hulgas heitis vald (alla kirjutanud Mart Võrklaev) mulle juba ette alusetult rikastumist, kuna olin osaliselt pannud nõudesse koolituskulude tulumaksu osa, mida riigilt tagasi ei saanud. Kohus pidas siiski minu ütlusi usutavaks ja lisatõendeid ei küsinud. Nii venis siis asi ringkonnakohtu otsuseni, mis oli sisuliselt täpselt sama ja mulle mõisteti välja umbes 1200€. Riigikohtusse vald ei läinud ja nii võttis kogu protsess aega peaaegu aasta. Mitmeid unetuid öid, tunde ja tunde tõendite kokku kogumist ja kaebuseks vormistamist. Närvikulu mõttes olnuks tagasi vaadates kasulikum kasutada palgatud jõudu, aga ma polnud ju kindel oma võidus. Ning juristitasud pole just kuigi väiksed. Kaotaja pool kannab kohtukulud.

Agu Laius valetab

Möödusid aastad, kätte jõudis 2016 ja perre sündis lisa. Teada oli, et ega sõimekohti ikkagi saada ei ole, aga ma võtsin juba rahulikumalt. Toonane vallavolikogu esimees, Agu Laius, andis avalikult teada, et kohaprobleemi enam ei ole, aga seda sai võtta täpselt sellena nagu see oli, tühi lubadus.

Vallaametnikule sai ikka mõned korrad pinda käidud, et millal saab ja miks ei saa. Meele tegi mõruks asjaolu, et ei olnud võimalik enam eraasutusi kasutada, sest piirkonna nõudlus oli juba väga suur. Ühel hetkel siiski hakkasid samal ajal valmima kaks erahoidu ja õnnestus koht saada. Sõlmida tuli kolmepoolne kohatasu rahastamise leping hoiu ja vallaga. Ehk siis vald hakkas tasuma osaliselt ja teise osa pidi maksma lapsevanem. Lapsevanema osa oli ikkagi mõnevõrra suurem, kui munitsipaallasteaias.

Laps käis 4 kuud ja siis pakkus vald juba ka kohta munitsipaallasteaias. Lõin erahoiu arved kokku. Sel korral olin julgem ja arvestasin sisse ka toiduraha vahe. Kokku sai summa umbes 270€, mitte midagi suurt ja vaeva väärt, aga nüüd oli asi juba põhimõttes. Asi oli juba korra läbi käidud ja millekski pidi see kogemus hea olema. Panin aegsasti materjalid kokku ja kaebuse teksti tegin ka juba enamvähem ära ning alles siis saatsin valda taotluse hüvitada enammakstud vahe. Vald saatis loomulikult pikalt (alla kirjutanud Jens Vendel), kuna ma olevat kolmepoolse lepinguga nõustunud hoiu rahastamise tingimustes, ning seega igasugusel nõudel puudub alus. Korraks võttis sõnatuks, aga mõtlesin rahulikult, et mil viisil ma oleks saanud siis “õigesti” käituda, nii et ükskord vald ka rahul oleks ja vald kogu su elatud elu ei peaks valesti elatuks. Kas ma oleks pidanud loobuma valla toetusest ja maksma iga kuu 400+ eurot selleks, et mul hiljem oleks olnud õigus nõuda kahju hüvitamist? Kõlab jaburalt. Maksta iga kuu 4 korda suurem summa selleks, et ehk kunagi õnnestub kohtu kaudu kõik välja nõuda. Aga seni tuleb see raha ju kuskilt ka võtta iga kuu. Pigem nagu sundseis. Ja loomulikult sai sellest ka kohus aru, tegelikult kohus isegi ei käsitlenud seda kolmepoolse lepingu argumenti üldse. Valla jurist küll rõhus oma vastulauses sellele samale kolmepoolsele “nõusolekule”, aga esimese astme otsus tuli taas 100% minu kasuks. Vald oli sedapuhku arenenud ja ei pannud oma vastustesse nii pikki asjasse mittepuutuvaid monolooge. Ning üllatus-üllatus, loobus ka ringkonnakohtusse edasikaebamisest. Või lihtsalt magasid tähtaja maha. Usun siiralt esimest. Aga tavaks saanud venitamistega läks see protsess sedapuhku “vaid” poole aasta pikkuseks.

Siit nüüd tekib lugejal mitmesuguseid küsimusi. Näiteks, et miks vald peaks kinni maksma minu lapse erakulud, kui vallal on niigi raske ja kohti ju ei ole ja vald näeb suurt vaeva nende loomisel. Ma saan aru, et kui kohta ei ole, siis ei ole, aga samas vald ei näe mingisugust vaeva ka lapsevanema abistamisel, era-lasteasutuse leidmisel ning lasteaiakoha tagamine on seadusega ettenähtud kohustus ja kui kohustus jääb täitmata, siis tuleb see kuidagi hüvitada. Ometigi leiab vald võimalust tasuda koduse mudilase toetust ka neile, kes ei tahagi oma last lasteaeda panna. Raha justkui on, aga nagu kohus väga selgelt ütles, kahju tuleb hüvitada vaatamata sellele, kui suure hüvitise vald oma tegevusetuse kompenseerimiseks on ette näinud. Kokkuvõttes on vallale ka soodsam maksta lapsevanematele hoiutasud kinni terves ulatuses, selle asemel, et pangalaenudega ehitada lasteaedu, mida buumi lõppedes peab kinni hakkama panema. Erahoidude tulevikus sulgemine nõudluse puudumisel on eraettevõtluse risk ja see ei mõjutaks valla eelarvet. Lapsi ei saa diskrimineerida ainult selle pärast, et vallal puuduvad füüsilised võimalused. Kui ühe küla üks laps on täpselt 2 aastane ja saab lasteaeda ning sama küla teine laps on ka täpselt 2 aastane ja ei saa lasteaeda, ning tema vanemad peavad koha leidmiseks kõvasti pingutama ning lõpuks maksma suuremaid arveid, kui esimese vanemad, siis on tegu ebavõrdse kohtlemisega ning tekkinud kahju tuleb hüvitada.

Mida ma õppisin, et hilisem kohtupidamine läheks ladusamalt:
* Kõik arved ja maksekinnitused tuleks iga kuu ära salvestada, et neid hiljem ei peaks otsima.
* Kõik kirjalikud vestlused vallaga tuleb salvestada. Helistada ei maksa, sellest on raske jälge maha jätta. Ametnik võib sulle telefonis öelda mida iganes ja kui seda ei salvesta, siis on raske midagi tõestada.
* Vallaga ei maksa liialt kirju vahetada, sest hiljem on need vaja tõenditena esitada.
* Lasteaia arveid peaks maksma ainult üks lapsevanem, sest muidu peab kaebuse esitama kahe inimese eest ning maksma topelt riigilõivu. Sest nii-öelda kahju tekib juriidiliselt ainult sellele inimesele, kes arveid maksab, mitte lapsele või perekonnale.
* Salvestada ekraanipilt eralasteaia kodulehelt ning valla määrused, kus on kirjas kohatasu ja söögiraha suurused.
* Vallalt ei ole mõtet kohtu kaudu nõuda lasteaiakohta. Seda nagunii ei teki kohtu abil kuidagi kiiremini.
* Vallalt ei ole mõtet rutakalt midagi nõuda, sest valla keeldumise puhul hakkab jooksma tähtaeg valla otsuse vaidlustamiseks. Rahulikult võib 2 aastat koguda eralasteaia arved kokku ja siis esitada nõue korraga. Igal kuul vallalt hüvitist nõudes, peaks justkui ka iga keeldumise peale uue kaebuse kohtusse tegema. Ise venitada ei ole ka mõtet, kui laps saab munitsipaallasteaeda, siis kohe löödki oma kahjud kokku.

Miks lapsevanemad ei ole altid oma õiguste eest seisma:
* Hirm, et kohtuskäik on kallis ja keeruline. Tegelikult on E-toimiku kaudu kirjalik menetlus lihtne, ning juristi ei ole vaja, kui on endal hakkamist või hea tuttav, kes on abiks.
* Teadmatus, naiivsus, kaaskondlaste põlgus. Vald ju ütleb ja see, mis ta ütleb, peab olema tõde. Tekitatakse tunne, et võtad vallalt ja teistelt maksumaksjatelt midagi ära. Väga palju tuleb kaaskodanike suust põlgust – „kellele sa lapse tegid, endale või vallale?!“. Tegelikkuses elavad kõik teised selle võrra lahedamalt, kui sina lased ennast nöökida.
* On tekkinud müüt, et alla 3 aastasele ei peagi vald lasteaiakohta pakkuma. See number aetakse segi tööandja kohustusega säilitada töökoht kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Vald peab soovi korral andma koha 1,5 aastasele lapsele.

Agu Laius nuhtleb

* Endine vallavolikogu esimees, kes valimistel põrus ja on koalitsioonis vaid musta pesu pesemiseks, leiab oma kõrgest vanusest hoolimata endiselt endas jõudu nooremaid inimesi nuhelda, et nad ei ole alandlikud ja tänulikud valla poolt jagatud raha ja õnne suhtes. Ta leiab veel tänasel päeval, et minu teguviis on justkui seadust ära kasutades millegi enama nõudmine. Unustab ta seejuures täiesti ära, et paljud lapsevanemad jäävad ilma oma aastapalkadest, aga samal ajal peaks olema millegipärast tänulikud pisku üle, mida nimetatakse toetuseks (loe: valla kingituseks). Tegemist on ka inimesega, kelle algatusel maksti suurt preemiat korruptsioonikahtlustuse saanud vallavanemale.

Eesti kõrgeim kohtumõistja on kohus, seetõttu ei olegi mul midagi muud arvata, kui seda, et mul on olnud õigus, olen käitunud õigesti ja ratsionaalselt. Ning teistmoodi arvajad peaks järele mõtlema, kas nad ise oma tegevuse või tegevusetusega või oma valitsejate valikutega pole põhjustanud neid probleeme, mis meil jätkuvalt on.

Kohtulahendeid:
3-19-1822
Rahuldada kaebus ja mõista Rae vallalt välja 267,20 eurot.
Mõista Rae vallalt menetluskuludena välja 15 eurot.

3-17-449
Mõista Rae vallalt välja hüvitis 411,06eurot, viivis 44,78 eurot.
Mõista Rae vallalt menetluskulude katteks välja 469,97eurot.

3-17-1908
Välja mõista Rae vallalt 1602,40 eurot.
Välja mõista Rae vallalt menetluskulud summas 738,07 eurot.

3-16-152
Rahuldada kaebus osaliselt ning mõista Rae vallalt välja 479,44 eurot.
Mõista Rae vallalt välja menetluskulu 14,39 eurot.

3-15-989
Mõista Rae vallalt välja kahjuhüvitis 1097,20 eurot.
Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 32,92 eurot.

3-15-1563
Rahuldada kaebus osaliselt ning mõista Rae vallalt välja 621,90 eurot.
Mõista Rae vallalt välja menetluskulu 28,88 eurot.

3-14-422
Mõista Rae vallalt välja kahjuhüvitis 943,59 eurot ja kahjuhüvitis 266 eurot.
Mõista Rae menetluskulud 28,30 eurot ja menetluskulud 15 eurot.
[Viide] Jätta Rae valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsus muutmata.

3-14-50682
Kohustada Rae valda tagama võimalus käia teeninduspiirkonna lasteaias.
Mõista Rae vallalt välja 3958,43 eurot.
Mõista Rae vallalt välja viivis 8,25% aastas summalt 2869,43 eurot perioodi x eest; viivis 8,15% aastas summalt 2869,43 eurot perioodi x eest ning viivis 8,15% aastas summalt 3958,43 eurot kuni nõude kohase täitmiseni.
Mõista Rae vallalt välja menetluskulu 1000 eurot.
[Viide] Jätta Rae valla taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
Jätta Rae valla apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
Apellant põhjendab tähtaja ületamist sellega, et vallavanem pidi ettenägematute asjaolude tõttu ootamatult lahkuma vallamajastja tal ei olnud võimalik õigeaegselt apellatsioonkaebust allkirjastada.

3-13-24
Kohustada Rae valda koduse mudilase toetuse taotluse uueks läbivaatamiseks.

3-13-1457
Jätta kohaldamata Rae Vallavalitsuse 12. märtsi 2013 määruse nr 12 § 4 lg 2 ning tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles sätestatakse, et lasteaiakoha eraldamisel on aluseks üldjärjekord.
[Viide]

3-13-799
[Viide] Mõista Rae vallalt välja 1612 eurot.
Kohustada Rae valda tagama võimalus käia teeninduspiirkonna lasteaias.
Mõista Rae vallalt välja menetluskulu 15 eurot.

3-13-2038
Mõista Rae vallalt välja kahjuhüvitis 1593,70 eurot.
Mõista Rae vallalt välja menetluskulud 147,81 eurot.
[Viide] Mõista Rae vallalt välja menetluskulu summas 150 eurot.

3-12-1852
Rahuldada kaebus ning kohustada Rae valda looma võimalus käia Rae valla lasteaias.
Mõista Rae vallalt välja menetluskulud 175 eurot.
[Viide] Mõista Rae vallalt välja menetluskulud summas 540 eurot.

3-21-605
Hüvitada Rae valla tekitatud varaline kahju summas 1154,13 eurot (sh muusikaringi tasu, tulumaks ja viivis)

Vaata 2022. – 2023.a kohtulahendeid ja statistikat siit: Rae valla vastu suunatud nõuded

Kaebuse näidisteksti ja lihtsa arvutustabeli leiad siit
kalkulaator oma ligikaudse kahju arvutamiseks
kaebus halduskohtule.doc
kahju arvestustabel.xlsx

Kirjuta, kui tekkis küsimusi või kõhklusi. Püüan aidata oma võimete piires.
rae ät kuusk . eu